Nädal XII (Kasutatavus)
Kaheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tulenevalt inimeste suutlikusest mäletada paremini just negatiivset (1) tuleb tunnistada, et olin positiivse näite leidmisel üsna kimpus. Head tarkvara on ometi palju, kuid selle märkamine sedavõrd keerulisem, kuna see on loomulikuks osaks tööprotsessides ning elus üleüldiselt - seda ei pane lihtsalt tähele. Valitud said ka pigem konkreetsemad näited või osad suurematest rakendustest, et postitus mahult ettenähtud piiridesse pigistada.
Negatiivne
Siin oli mõtteid hulka rohkem, kui positiivsete näidete juures. Näiteks Taltechi ÕIS2, millel puudub (täisfunktsionaalne) mobiili versioon, mistõttu tuleb igale nupule pihta saamiseks lehte suurendada. Või suurem osa Microsofti tooteid eesotsas MS Teams’iga, mis igal kasutuskorral vererõhku kergitab - siin peamiseks põhjuseks halb toetus mitmele paralleelselt kasutatavale töökontole (2), millena kvalifitseerub nii kooli kui ka tööalaselt kasutatav konto. Küll aga on esimest neist olnud võimalik kasutada arvutiga ning Teamsi jaoks on eraldi seadmed, niisiis otsustasin kirjutada hoopis Google One salvestusruumi haldurist (3).
Google One salvestusruumi haldurisse pääseb “one.google.com” => “Vabastage ruumi”. Sealt edasi “Suurte failide” juurde navigeerides avaneb “aken aknas”, ehk kogu ekraani suurune hüpikaken. Siit algavad ka probleemid. Lehe peamiseks eesmärgiks on vabastada Google teenuste jaoks kasutatavat salvestusruumi, küll aga puudub esmalt lehte avades nupp just nimelt selleks tegevuseks. Tegemist on siin kontekstuaalse menüüga juba kontekstuaalsele menüüle, mis astub vastu ka Google enda Material Design (4) printsiipidele. Kontekstuaalne menüü peaks avanema alles peale esimese ühiku valimist, mille peale peaks kontekstuaalses menüüs olev peamine navigatsiooni nupp vasakul servas muutuma “X”-ks, mis kontekstuaalse tegevuse (antud juhul failide valimise) tühistab (5). Siin on aga juba enne esimese ühiku valimist menüüs nupp “X” (Pilt 1), mis faile valides ei muutu ning aktiivse valiku tühistamise asemel kogu “suurte failide” akna sulgeb. Veel enam - ka kustutamise nupp ise on kontekstuaalne ning ilmub alles peale esimese ühiku valimist. See aga tähendab, et nupp tuleb peale valikute tegemist lehelt ise üles leida - see on aga oma tagasihoidliku tooni ning mõõtmete tõttu üsna keeruliseks tehtud (Pilt 2).
Kirsiks tordil puudub lehel ka info saavutatava kohta. Ehk pole mingit indikatsiooni sellest, kui suure hulga mahtu tehtud valik kustutamisel vabastaks (mis ometi on selle lehe eesmärgiks). Samuti nihkub peale esimest valikut kogu lehe sisu ning peale iga faili valimist kaob tema kohal kuvatav metainfo (Pilt 3), ehk valitud failide kogumahtu pole isegi manuaalselt võimalik kokku arvutada. Lühidalt öeldes on kõik selle lehe osas segane ning olgugi, et ta oma peamist eesmärki täidab, ei saa öelda, et ta teeks seda hästi.
Negatiivne
Siin oli mõtteid hulka rohkem, kui positiivsete näidete juures. Näiteks Taltechi ÕIS2, millel puudub (täisfunktsionaalne) mobiili versioon, mistõttu tuleb igale nupule pihta saamiseks lehte suurendada. Või suurem osa Microsofti tooteid eesotsas MS Teams’iga, mis igal kasutuskorral vererõhku kergitab - siin peamiseks põhjuseks halb toetus mitmele paralleelselt kasutatavale töökontole (2), millena kvalifitseerub nii kooli kui ka tööalaselt kasutatav konto. Küll aga on esimest neist olnud võimalik kasutada arvutiga ning Teamsi jaoks on eraldi seadmed, niisiis otsustasin kirjutada hoopis Google One salvestusruumi haldurist (3).
Google One salvestusruumi haldurisse pääseb “one.google.com” => “Vabastage ruumi”. Sealt edasi “Suurte failide” juurde navigeerides avaneb “aken aknas”, ehk kogu ekraani suurune hüpikaken. Siit algavad ka probleemid. Lehe peamiseks eesmärgiks on vabastada Google teenuste jaoks kasutatavat salvestusruumi, küll aga puudub esmalt lehte avades nupp just nimelt selleks tegevuseks. Tegemist on siin kontekstuaalse menüüga juba kontekstuaalsele menüüle, mis astub vastu ka Google enda Material Design (4) printsiipidele. Kontekstuaalne menüü peaks avanema alles peale esimese ühiku valimist, mille peale peaks kontekstuaalses menüüs olev peamine navigatsiooni nupp vasakul servas muutuma “X”-ks, mis kontekstuaalse tegevuse (antud juhul failide valimise) tühistab (5). Siin on aga juba enne esimese ühiku valimist menüüs nupp “X” (Pilt 1), mis faile valides ei muutu ning aktiivse valiku tühistamise asemel kogu “suurte failide” akna sulgeb. Veel enam - ka kustutamise nupp ise on kontekstuaalne ning ilmub alles peale esimese ühiku valimist. See aga tähendab, et nupp tuleb peale valikute tegemist lehelt ise üles leida - see on aga oma tagasihoidliku tooni ning mõõtmete tõttu üsna keeruliseks tehtud (Pilt 2).
 |
| (Pilt 1) |
 |
| (Pilt 2) |
Kirsiks tordil puudub lehel ka info saavutatava kohta. Ehk pole mingit indikatsiooni sellest, kui suure hulga mahtu tehtud valik kustutamisel vabastaks (mis ometi on selle lehe eesmärgiks). Samuti nihkub peale esimest valikut kogu lehe sisu ning peale iga faili valimist kaob tema kohal kuvatav metainfo (Pilt 3), ehk valitud failide kogumahtu pole isegi manuaalselt võimalik kokku arvutada. Lühidalt öeldes on kõik selle lehe osas segane ning olgugi, et ta oma peamist eesmärki täidab, ei saa öelda, et ta teeks seda hästi.
 |
| (Pilt 3) |
Positiivne
Positiivse näitena pean mõneti sundkorras tooma Slacki, kuna just Slacki kasutan kõigist veebirakendustest enim ning ei tule ette, et see oleks kordki segadust tekitanud või kuidagi tegemistes takistavaks teguriks olnud. Tegu on küll peamiselt mobiili- ning arvutirakendusega, kuid Slackist on olemas ka veebipõhine versioon. Sisuliselt on tegemist sõnumirakendusega, mida on nimetatud ka uueks emailiks ehk email killer’ks (6).
Kuna põhifunktsionaalsus slackil on sõnumite kirjutamine, siis on ta lihtsasti õpitav. Teenusega ühinemine on lihtne ning juba tiimi loomise protsessis on võimalik kutsuda esimesed tiimiliikmed. Esimest korda sisse logides juhatab SlackBot kasutajat veidi ringi, küsib mõned täpsustavad küsimused, tutvustab kanalite struktuuri ja ongi kõik (7). Slackil on loomulikult ka terve rida lisafunktsionaalsusi ja kasulikke integratsioone nagu paindlik API oma integratsioonide loomiseks, valmisrakendused Jira, Githubi, Trello, Zoomi, Dropboxi ja paljude teiste jaoks (8), kuid neid tutvustatakse jooksvalt ning kasutajat segamata. Ehk kiirelt saavutatakse võimekus põhifunktsionaalsusega ümber käia ning edaspidi on rakenduse sisse osavalt peidetud juhised täiendava funktsionaalsuse avastamiseks ning sisse lülitamiseks. Kasutajat ei hoita seega kuidagi alguses tagasi või ei takistata edasi liikumast. Ühtlasi on võimalik lihtsasti luua robot, mis uute liitunutega kohandatud on-boardingu läbi viib ning just sinu ettevõtte protseduure ning kanalite struktuuri tutvustab.
Slacki sõnumid on väga paindlikud olenemata sellest, mis talle ette söödetakse, ehk ta on väga veakindel. Sõnumina võib saata mistahes faile, linke (mis sõltuvalt integratsioonidest võivad saada erikohtlemist) ning isegi koodi, mis vastavalt tuvastatud keelele automaatselt formaaditakse - kõik need asjad tehakse kasutaja eest, kes sellele ise kordagi mõtlema ei pea. Teiselt poolt on slackil üks kaval funktsionaalsus, mida ma teistes sõnumirakendustes kohanud ei ole - endale sõnumite saatmine. Sisuliselt on see üks väiksem rakendus teise sees, kuna võimaldab lihtsasti kirjutada mustandeid (mida siis hiljem teistes kanalites jagada) või vahetada faile omenda seadmete vahel.
Allikad:
Positiivse näitena pean mõneti sundkorras tooma Slacki, kuna just Slacki kasutan kõigist veebirakendustest enim ning ei tule ette, et see oleks kordki segadust tekitanud või kuidagi tegemistes takistavaks teguriks olnud. Tegu on küll peamiselt mobiili- ning arvutirakendusega, kuid Slackist on olemas ka veebipõhine versioon. Sisuliselt on tegemist sõnumirakendusega, mida on nimetatud ka uueks emailiks ehk email killer’ks (6).
Kuna põhifunktsionaalsus slackil on sõnumite kirjutamine, siis on ta lihtsasti õpitav. Teenusega ühinemine on lihtne ning juba tiimi loomise protsessis on võimalik kutsuda esimesed tiimiliikmed. Esimest korda sisse logides juhatab SlackBot kasutajat veidi ringi, küsib mõned täpsustavad küsimused, tutvustab kanalite struktuuri ja ongi kõik (7). Slackil on loomulikult ka terve rida lisafunktsionaalsusi ja kasulikke integratsioone nagu paindlik API oma integratsioonide loomiseks, valmisrakendused Jira, Githubi, Trello, Zoomi, Dropboxi ja paljude teiste jaoks (8), kuid neid tutvustatakse jooksvalt ning kasutajat segamata. Ehk kiirelt saavutatakse võimekus põhifunktsionaalsusega ümber käia ning edaspidi on rakenduse sisse osavalt peidetud juhised täiendava funktsionaalsuse avastamiseks ning sisse lülitamiseks. Kasutajat ei hoita seega kuidagi alguses tagasi või ei takistata edasi liikumast. Ühtlasi on võimalik lihtsasti luua robot, mis uute liitunutega kohandatud on-boardingu läbi viib ning just sinu ettevõtte protseduure ning kanalite struktuuri tutvustab.
Slacki sõnumid on väga paindlikud olenemata sellest, mis talle ette söödetakse, ehk ta on väga veakindel. Sõnumina võib saata mistahes faile, linke (mis sõltuvalt integratsioonidest võivad saada erikohtlemist) ning isegi koodi, mis vastavalt tuvastatud keelele automaatselt formaaditakse - kõik need asjad tehakse kasutaja eest, kes sellele ise kordagi mõtlema ei pea. Teiselt poolt on slackil üks kaval funktsionaalsus, mida ma teistes sõnumirakendustes kohanud ei ole - endale sõnumite saatmine. Sisuliselt on see üks väiksem rakendus teise sees, kuna võimaldab lihtsasti kirjutada mustandeid (mida siis hiljem teistes kanalites jagada) või vahetada faile omenda seadmete vahel.
Allikad:
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2676782/
- https://www.windowscentral.com/microsoft-teams-will-support-multiple-work-accounts-youll-have-wait-while
- https://one.google.com/
- https://material.io/design/introduction
- https://material.io/components/app-bars-top#contextual-action-bar
- https://www.theverge.com/2014/8/12/5991005/slack-is-killing-email-yes-really
- https://www.useronboard.com/how-slack-onboards-new-users
- https://slack.com/apps
Kommentaarid
Postita kommentaar