ICY0004

Kolmeteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli valida üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ning seda kirjeldada. Valituks osutus Tobii pilgujälgimise tehnoloogia, täpsemalt Tobii Dynavoxi TD Pilot ja TD l-110 (1). Kõige lõpus on kirjeldatud lühidalt ka ka ühte abistavat veebistandardit - tahtsin selle ära märkida, kuna olgugi, et see ei mõjuta tarkvara kasutatavust keskmisele kasutajale ning võib seetõttu arendajatel kahe silma vahele jääda, võib selle kasutamata jätmine osutuda takistuseks teistele. Tobii on päritolult Rootsi ettevõte (2), kelle peakontorit mul õnnestus ka mõne aasta eest külastada. Nende põhitegevusalaks on pilgujälgimise tehnoloogia arendamine, mida kasutatakse tervisehoius, mängunduses, autotööstuses, liitreaalsuses ning mitmel pool mujal (3). Külastuse käigus sain tutvuda ka mõne nende pakutava pilgujälgimise lahendustega, mis on ootamatult täpsed - seda ka eelneva kalibreerimiseta. Lihtsamad Tobii pilgujälgimise kaamerad on nagu tavalised veebikaamerad, m

Kaheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tulenevalt inimeste suutlikusest mäletada paremini just negatiivset (1) tuleb tunnistada, et olin positiivse näite leidmisel üsna kimpus. Head tarkvara on ometi palju, kuid selle märkamine sedavõrd keerulisem, kuna see on loomulikuks osaks tööprotsessides ning elus üleüldiselt - seda ei pane lihtsalt tähele. Valitud said ka pigem konkreetsemad näited või osad suurematest rakendustest, et postitus mahult ettenähtud piiridesse pigistada. Negatiivne Siin oli mõtteid hulka rohkem, kui positiivsete näidete juures. Näiteks Taltechi ÕIS2, millel puudub (täisfunktsionaalne) mobiili versioon, mistõttu tuleb igale nupule pihta saamiseks lehte suurendada. Või suurem osa Microsofti tooteid eesotsas MS Teams’iga, mis igal kasutuskorral vererõhku kergitab - siin peamiseks põhjuseks halb toetus mitmele paralleelselt kasutatavale töökontole (2), millena kvalifitseerub nii kooli kui ka tööal

Üheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Projektiks sai valitud Dropbox ning agiilne (antud juhul peamiselt lean ) arendus- ning freemium /SaaS ärimudel. Arendusmudel Lean arendusmudel taotleb peamiselt järgmist (1): Raiskamise elimineerimine ( eliminate waste ) - arendada vaid seda, mida on koheselt vaja. Kõik, mis ei lisa otseselt väärtust, on raiskamine. Õppimine ( amplify learning ) - mitte leppida esimese lahendusega, vaid proovida variatsioone ning leida neist parim. Võimalikult hilja otsustamine ( decide as late as possible ) - lähitulevik on kindlam, kui kauge ning otsused on kvaliteetsemad, kui nad põhinevad faktidel, mitte spekulatsioonil. Ehitada süsteem paindlikult, et seda oleks vajadusel võimalik lihtsasti muuta. Võimalikult kiire tarne ( deliver as fast as possible ) - disainimise, implementeerimise, mõõtmise ning parenduse tsükkel. Mida kiiremini saab toode kasutajate kätte, seda

Kümnenda nädala postituse eesmärgiks oli lugeda läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (1) ning kirjutada sellele arvustus. Tekst, nagu ka pealkiri ütleb, et õpetus olemaks häkker. See on termin, mille võttis kasutusele esimeste ajajaotussüsteemiga arvutite ning ARPANET-i kallal toimetanud kogukond. Raymond tõi välja ka erinevuse häkkeri ning kräkkeri vahel, kellest esimene loob ning teine lõhub. Kiire otsing näitab, et selle vastu eksitakse ka meie kohalikus meedias (2). Mis siis aga teeb kellestki häkkeri? Raymond tõi välja kolm peamist punkti: suhtumine, oskused ning staatus. Suhtumine Ühe suure eeldusena häkkeriks olemisele või häkkeriks saamisele nägi Raymond enda proovilepanekut - see tähendab, et intellektuaalset väljakutset peab nautima. See on ka ühtlasi kogu artikli kõige meeldejäävam ning mõtlemapanev tähelepanek. Sealjuures on mõistetav, et kõigile probleemidele ning küsimustele ei pruugi olla varrukast lahendust võtta, kuid Raymond näeb seal olulisena just uskumist omaenda õpp