Nädal VII (litsentsid ja edasikandumisklausel)
Seitsmenda nädala postituse eesmärgiks oli kirjutada sellest, kuidas vabade litsentside juures edasikandumisklausel ehk copyleft litsentsivalikut mõjutab.
Enamasti on tellimusprojektide ning ärivara puhul nõue, et lähtekood ei oleks avalik. Lähekood võib kuuluda kas kliendile või tarkvara arendajale endale, kuid kaitseks konkurentide eest võib olla nõutud koodi suletus, seega GPL-i ja muude litsentside puhul on edasikandumisklausel takistavaks teguriks. Loomulikult tuleb ära märkida, et ärivara arendajatel on siin üks suur eelis - raha. Seega on mõistetav GNU taotlus edasikandumisklauseli vajalikkusele, et võitlus avavara eest oleks tasavägisem. Elu on aga näidanud, et kui ettevõtetel majanduslikud huvid avavarast sõltuvad, siis jõuab see raha ühte- või teistpidi arendajate kätte. Heaks näiteks on siinkohal Apache Software Foundation, Eclipse Foundation ning Gnome Foundation (1). Need projektid rahastavad just neid projekte, mille litsentsides edasikandumisklausel puudub, lubades ettevõtetel arendatud tarkvara oma äritegevuses rakendada.
WhiteSource’i uurimus avavara litsentside kasutuse kohta näitab viimasel kuuel aastal selget edu edasikandumisklauselita litsentside kasutusel, peamiselt Apache ning MIT (2). Sama kinnitab ka GitHubi statistika (3). Põhjusena selles nähakse seda, et avavara arendajate peamine eesmärk on jõuda võimalikult suure publikuni (4) ning nagu eelpool juba mainitud, lõikavad edasikandumisklauseliga litsentsid välja suure turuosa, ehk kõik ärivara arendajad, kes on sunnitud GPL-i sarnaseid litsentse vältima. Seetõttu jääb projektidesse andmata ka nendepoolne panus. Ben Balter, GitHubi riigiasutuste evangelist, on öelnud, et vabade litsentside, ennekõike MIT litsentsi populaarsuse taga seisab osalt tema lihtsus ning teisalt asjaolu, et uued arendajad on üles kasvanud maailmas, kus avavara on “juba võitnud” (5). Tõepoolest, kui vaadata ning võrrelda MIT ning GPL v3 litsentse, siis on GPL litsents tervelt 32 korda pikem - 674 rida GPL-il ning kõigest 21 rida MIT-l (6). Juba eelpool viidatud intervjuus ütles Ben Balter, et MIT litsents on selgelt arendajatele optimeeritud litsents, kuna selle mõistmiseks ei ole vaja õigusteaduse kraadi. See on seda enam olulisem, et uurimuses avavara arendajate motivatsiooni kohta leiti, et ideoloogia osatähtsus on pigem langenud, samas kui põhilisteks motivaatoriteks avavara projektides osalemiseks on lõbu, altruism, vendlus, reputatsioon ning karjäär (7). Edasikandumisklauseliga litsentsid aga toetuvad ennekõike just ideoloogiale, et kogu tarkvara peab olema vaba ning tasuta. Reaalsus aga näitab, et arendajate jaoks see kaugeltki suurim motivaator ei ole ning seega ei ole põhjust keerulisemasse litsentsi üldse süvenedagi - eesmärk on ju ehitada midagi ägedat ning loota, et seda kasutatakse.
Lisaks eelpool mainitule on ka terve posu tehnilisi faktoreid, mis litsentsivalikut mõjutada võivad. Näiteks, kui eesmärgiks on mõne standardi kehtestamine, eriti kui tegu on avavaralise alternatiiviga mõnele ärivaralisele standardile. Ogg/vorbis’e puhul, mis oli nähtud avavaraliseks alternatiiviks mp3 formaadile, taotles ka Richard Stallman ise edasikandumisklaselita litsentsi kasutamist GPL-i asemel (8). Põhjuseks asjaolu, et standardit ei saa tekkida formaadist, mida ettevõtted oma tarkvaras kasutada ei saa - seega töötaks edasikandumisklausel Free Software Foundation’i missionile vastu. Kui aga kasutada vabamat litsentsi, siis jääb edaspidi endiselt võimalus edasikandumisklauseliga tarkvara arenduseks, mis seda standardit utiliseerib.
Lõpetuseks võib öelda, et edasikandumisklauselil on selgelt oma koht. Ennekõike just siis, kui üritatakse luua mingit terviklikku avavaralist alternatiivi ärivarale, nagu seda on Linuxi tuum, MySQL, MariaDB ja paljud teised, küll aga ei näe põhjust õiguste piiramiseks juhul, kui tegemist on teekide või arendustööriistadega. Leian, et avavara võlu peitub ennekõike inimestes endis, mitte “idees” või koodis. Seega kui inimesed on vabatahtlikult aidanud projektil jõuda sinnamaale, kus teda oleks mõtet omandvaraks muuta ning müüa, siis ei näe põhjust karta, et see kuidagi avavaralise versiooni eksistentsi ning tulevast edu ohustaks - nagu Ben Balter ka ütles, on avavara juba võitnud.
Allikad:
Enamasti on tellimusprojektide ning ärivara puhul nõue, et lähtekood ei oleks avalik. Lähekood võib kuuluda kas kliendile või tarkvara arendajale endale, kuid kaitseks konkurentide eest võib olla nõutud koodi suletus, seega GPL-i ja muude litsentside puhul on edasikandumisklausel takistavaks teguriks. Loomulikult tuleb ära märkida, et ärivara arendajatel on siin üks suur eelis - raha. Seega on mõistetav GNU taotlus edasikandumisklauseli vajalikkusele, et võitlus avavara eest oleks tasavägisem. Elu on aga näidanud, et kui ettevõtetel majanduslikud huvid avavarast sõltuvad, siis jõuab see raha ühte- või teistpidi arendajate kätte. Heaks näiteks on siinkohal Apache Software Foundation, Eclipse Foundation ning Gnome Foundation (1). Need projektid rahastavad just neid projekte, mille litsentsides edasikandumisklausel puudub, lubades ettevõtetel arendatud tarkvara oma äritegevuses rakendada.
WhiteSource’i uurimus avavara litsentside kasutuse kohta näitab viimasel kuuel aastal selget edu edasikandumisklauselita litsentside kasutusel, peamiselt Apache ning MIT (2). Sama kinnitab ka GitHubi statistika (3). Põhjusena selles nähakse seda, et avavara arendajate peamine eesmärk on jõuda võimalikult suure publikuni (4) ning nagu eelpool juba mainitud, lõikavad edasikandumisklauseliga litsentsid välja suure turuosa, ehk kõik ärivara arendajad, kes on sunnitud GPL-i sarnaseid litsentse vältima. Seetõttu jääb projektidesse andmata ka nendepoolne panus. Ben Balter, GitHubi riigiasutuste evangelist, on öelnud, et vabade litsentside, ennekõike MIT litsentsi populaarsuse taga seisab osalt tema lihtsus ning teisalt asjaolu, et uued arendajad on üles kasvanud maailmas, kus avavara on “juba võitnud” (5). Tõepoolest, kui vaadata ning võrrelda MIT ning GPL v3 litsentse, siis on GPL litsents tervelt 32 korda pikem - 674 rida GPL-il ning kõigest 21 rida MIT-l (6). Juba eelpool viidatud intervjuus ütles Ben Balter, et MIT litsents on selgelt arendajatele optimeeritud litsents, kuna selle mõistmiseks ei ole vaja õigusteaduse kraadi. See on seda enam olulisem, et uurimuses avavara arendajate motivatsiooni kohta leiti, et ideoloogia osatähtsus on pigem langenud, samas kui põhilisteks motivaatoriteks avavara projektides osalemiseks on lõbu, altruism, vendlus, reputatsioon ning karjäär (7). Edasikandumisklauseliga litsentsid aga toetuvad ennekõike just ideoloogiale, et kogu tarkvara peab olema vaba ning tasuta. Reaalsus aga näitab, et arendajate jaoks see kaugeltki suurim motivaator ei ole ning seega ei ole põhjust keerulisemasse litsentsi üldse süvenedagi - eesmärk on ju ehitada midagi ägedat ning loota, et seda kasutatakse.
Lisaks eelpool mainitule on ka terve posu tehnilisi faktoreid, mis litsentsivalikut mõjutada võivad. Näiteks, kui eesmärgiks on mõne standardi kehtestamine, eriti kui tegu on avavaralise alternatiiviga mõnele ärivaralisele standardile. Ogg/vorbis’e puhul, mis oli nähtud avavaraliseks alternatiiviks mp3 formaadile, taotles ka Richard Stallman ise edasikandumisklaselita litsentsi kasutamist GPL-i asemel (8). Põhjuseks asjaolu, et standardit ei saa tekkida formaadist, mida ettevõtted oma tarkvaras kasutada ei saa - seega töötaks edasikandumisklausel Free Software Foundation’i missionile vastu. Kui aga kasutada vabamat litsentsi, siis jääb edaspidi endiselt võimalus edasikandumisklauseliga tarkvara arenduseks, mis seda standardit utiliseerib.
Lõpetuseks võib öelda, et edasikandumisklauselil on selgelt oma koht. Ennekõike just siis, kui üritatakse luua mingit terviklikku avavaralist alternatiivi ärivarale, nagu seda on Linuxi tuum, MySQL, MariaDB ja paljud teised, küll aga ei näe põhjust õiguste piiramiseks juhul, kui tegemist on teekide või arendustööriistadega. Leian, et avavara võlu peitub ennekõike inimestes endis, mitte “idees” või koodis. Seega kui inimesed on vabatahtlikult aidanud projektil jõuda sinnamaale, kus teda oleks mõtet omandvaraks muuta ning müüa, siis ei näe põhjust karta, et see kuidagi avavaralise versiooni eksistentsi ning tulevast edu ohustaks - nagu Ben Balter ka ütles, on avavara juba võitnud.
Allikad:
- https://dirkriehle.com/2010/01/06/the-economic-case-for-open-source-foundations-abstract/
- https://www.whitesourcesoftware.com/resources/blog/open-source-licenses-trends-and-predictions/
- https://github.blog/2015-03-09-open-source-license-usage-on-github-com/
- https://www.whitesourcesoftware.com/resources/blog/open-source-licenses-trends-and-predictions/
- https://opensource.com/life/15/7/interview-ben-balter-github
- https://choosealicense.com/
- https://arxiv.org/pdf/2101.10291.pdf
- https://lwn.net/2001/0301/a/rms-ov-license.php3
Kommentaarid
Postita kommentaar