Nädal IV (Eesti infoühiskonna arengukava 2020)

Neljanda nädala postituse eesmärgiks oli valida ning kirjeldada Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 (1) üks 2020. aastaks enim ning teine vähim realiseerunud visioonipunkt. Enim realiseerunud punktiks sai valitud inimeste parem elu ning vähim realiseerunuks kõrgem tööhõive.

Inimeste parem elu

Selles visioonipunktis olid olulisimaks vaba ning avatud infoühiskond, kontroll oma andmete üle, mugavad ning lihtsasti kättesaadavad teenused ning kõrge kvaliteediga tervisehoid ja sotsiaalteenused. Juba kolmandat aastat järjest on Freedom House’i raportite kohaselt Eesti internetivabaduses vaadeldud ligi 70-st riigist teisel kohal, kohe Islandi järel (2). 2020. aastaks oli internetiühendusega leibkondade osatähtsus 90% (3). Euroopa komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI kohaselt on Eesti digiarengus euroopas küll vaid kaheksas, kuid see-eest juhib selgelt digitaalsete avalike teenuste osas kõiki teisi liikmesriike (4). X-teega liitunuid on tänaseks juba 1079, millest 795 moodustavad eraettevõtted (5). Levinud on ka ütlus, et ainus riigiteenus, mida Eestis üle võrgu teha ei saa, on abielu ning lahutus. Ning tõepoolest, ka oma kogemust lähtudes on viimastel aastatel füüsilise kohalolu või paberimäärimise vajadus olnud vaid siis, kui olen suutnud ID-kaardi või mobiil-ID paroolid lukku panna või kui on vaja olnud mõneks tehinguks notari vormistust. Viimase suurema e-teenusena lisandus Eestis üleriigiline digiregistratuur, mis võimaldab läbi patsiendiportaali broneerida aegu eriarstide juurde kõigisse Eesti piirkondlikke, kesk- ja üldhaiglatesse (6).

Kõrgem tööhõive

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise on oma infoühiskonna “IT-oskused ja -teadmised” lehel võtnud “Infoühiskonna arengukava 2020” IKT valdkonna sihte kirjeldava dokumendi kokku sellega, et aastaks 2020 töötab IKT sektoris “poole rohkem inimesi kui praegu” (7). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2021. aastal koostatud uuringus toodi aga välja, et kogu majanduses kokku töötas Eestis 2020. aastal IKT-spetsialistina ligikaudu 31 000 inimest, mis moodustab 4,7% kõigist Eesti hõivatutest. See aga jääb üsna kaugele visioonis välja toodud 50 000-st spetsialistist (8). IKT valdkonna majanduse, kutse- ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse ülevaates toodi välja, et kuigi IKT õppekavadel lõpetajate arv on olnud pikalt kasvuteel, on just nende õppekavade lõpetamisefektiivsus bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes madalam kui kõrghariduses tervikuna (9). OSKA 2022. aasta prognoosi kohaselt vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti - seitsme aasta lõikes 18 000, kuid tasemeõppest liigub tööturule selle aja jooksul maksimaalselt 7350 lõpetajat. Uuringus leiti, et kuna õppijate arvu piisavas mahus suurendada võimalik ei ole, tuleks ennekõike tegeleda katkestajate arvu vähendamise ja ümberõppe võimaluste suurendamisega (10). IKT-spetsialistide tööjõupuudus on seega endiselt püsiv ning läbiv probleem Eesti majanduses, millel ollakse endiselt lahendust otsimas.

Allikad:

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
2. https://freedomhouse.org/report/freedom-net/2021/global-drive-control-big-tech
3. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=IT20
4. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi
5. https://x-tee.ee/stats/
6. https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/tanasest-on-kasutusel-eriarstiabi-pakkuv-uleriigiline-digiregistratuur/
7. https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/it-oskused-ja-teadmised
8. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf
9. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-05/IKT%20valdkonna%20v%C3%B5imekuse%20anal%C3%BC%C3%BCs%202020.pdf
10. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf