Nädal IV (Eesti infoühiskonna arengukava 2020)

Neljanda nädala postituse eesmärgiks oli valida ning kirjeldada Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 (1) üks 2020. aastaks enim ning teine vähim realiseerunud visioonipunkt. Enim realiseerunud punktiks sai valitud inimeste parem elu ning vähim realiseerunuks kõrgem tööhõive.


Inimeste parem elu

Selles visioonipunktis olid olulisimaks vaba ning avatud infoühiskond, kontroll oma andmete üle, mugavad ning lihtsasti kättesaadavad teenused ning kõrge kvaliteediga tervisehoid ja sotsiaalteenused. Juba kolmandat aastat järjest on Freedom House’i raportite kohaselt Eesti internetivabaduses vaadeldud ligi 70-st riigist teisel kohal, kohe Islandi järel (2). 2020. aastaks oli internetiühendusega leibkondade osatähtsus 90% (3). Euroopa komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI kohaselt on Eesti digiarengus euroopas küll vaid kaheksas, kuid see-eest juhib selgelt digitaalsete avalike teenuste osas kõiki teisi liikmesriike (4). X-teega liitunuid on tänaseks juba 1079, millest 795 moodustavad eraettevõtted (5). Levinud on ka ütlus, et ainus riigiteenus, mida Eestis üle võrgu teha ei saa, on abielu ning lahutus. Ning tõepoolest, ka oma kogemust lähtudes on viimastel aastatel füüsilise kohalolu või paberimäärimise vajadus olnud vaid siis, kui olen suutnud ID-kaardi või mobiil-ID paroolid lukku panna või kui on vaja olnud mõneks tehinguks notari vormistust. Viimase suurema e-teenusena lisandus Eestis üleriigiline digiregistratuur, mis võimaldab läbi patsiendiportaali broneerida aegu eriarstide juurde kõigisse Eesti piirkondlikke, kesk- ja üldhaiglatesse (6).


Kõrgem tööhõive

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise on oma infoühiskonna “IT-oskused ja -teadmised” lehel võtnud “Infoühiskonna arengukava 2020” IKT valdkonna sihte kirjeldava dokumendi kokku sellega, et aastaks 2020 töötab IKT sektoris “poole rohkem inimesi kui praegu” (7). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2021. aastal koostatud uuringus toodi aga välja, et kogu majanduses kokku töötas Eestis 2020. aastal IKT-spetsialistina ligikaudu 31 000 inimest, mis moodustab 4,7% kõigist Eesti hõivatutest. See aga jääb üsna kaugele visioonis välja toodud 50 000-st spetsialistist (8). IKT valdkonna majanduse, kutse- ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse ülevaates toodi välja, et kuigi IKT õppekavadel lõpetajate arv on olnud pikalt kasvuteel, on just nende õppekavade lõpetamisefektiivsus bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes madalam kui kõrghariduses tervikuna (9). OSKA 2022. aasta prognoosi kohaselt vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti - seitsme aasta lõikes 18 000, kuid tasemeõppest liigub tööturule selle aja jooksul maksimaalselt 7350 lõpetajat. Uuringus leiti, et kuna õppijate arvu piisavas mahus suurendada võimalik ei ole, tuleks ennekõike tegeleda katkestajate arvu vähendamise ja ümberõppe võimaluste suurendamisega (10). IKT-spetsialistide tööjõupuudus on seega endiselt püsiv ning läbiv probleem Eesti majanduses, millel ollakse endiselt lahendust otsimas.


Allikad:

  1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
  2. https://freedomhouse.org/report/freedom-net/2021/global-drive-control-big-tech
  3. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=IT20
  4. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi
  5. https://x-tee.ee/stats/
  6. https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/tanasest-on-kasutusel-eriarstiabi-pakkuv-uleriigiline-digiregistratuur/
  7. https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/it-oskused-ja-teadmised
  8. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf
  9. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-05/IKT%20valdkonna%20v%C3%B5imekuse%20anal%C3%BC%C3%BCs%202020.pdf
  10. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rühmatöö arvustus

Rühmatöö arvustuseks valisin töö pealkirjaga “Küberturvaja töövahendid” (1), kuna küberturve on IT-maailma lahutamatuks osaks ning pakub ka isiklikult rühmatööde teemadest enim huvi. Arvustus on üles ehitatud käsitledes põhiliselt nelja alampunkti, milleks on teemavalik ja vaatenurk, käsitluse põhjalikkus, allikad ja viitamine ning viimaks keel ja vormiline korrektsus. Teemavalik ja vaatenurk Töö koosneb neljast peatükist: sissejuhatus, küberturve ajalugu, pentestijad kui küberturbe osa, küberturve töövahend: honeypot, füüsiline rünne ja selle testimine. Pean tunnistama, et minu hinnangul on valitud teema kas veidi liiga lai, või said said valitud töövahendid ebaproportsionaalselt suure tähelepanu osaliseks. Nimelt on käsitlemata mitmed muud olulised aspektid nagu pahavaratõrje, tulemüür, koolitus ning väljaõpe, autentimis- ja krüpteerimistehnoloogiad jne (2). Käsitletud teemad oleksid võinud olla veidi kokkuvõtlikumad ning seeläbi oleks töösse mahtunud ka mitmed teised olulised kübert
Lisateave

Nädal XI (Arendus- ning ärimudelid)

Üheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Projektiks sai valitud Dropbox ning agiilne (antud juhul peamiselt lean ) arendus- ning freemium /SaaS ärimudel. Arendusmudel Lean arendusmudel taotleb peamiselt järgmist (1): Raiskamise elimineerimine ( eliminate waste ) - arendada vaid seda, mida on koheselt vaja. Kõik, mis ei lisa otseselt väärtust, on raiskamine. Õppimine ( amplify learning ) - mitte leppida esimese lahendusega, vaid proovida variatsioone ning leida neist parim. Võimalikult hilja otsustamine ( decide as late as possible ) - lähitulevik on kindlam, kui kauge ning otsused on kvaliteetsemad, kui nad põhinevad faktidel, mitte spekulatsioonil. Ehitada süsteem paindlikult, et seda oleks vajadusel võimalik lihtsasti muuta. Võimalikult kiire tarne ( deliver as fast as possible ) - disainimise, implementeerimise, mõõtmise ning parenduse tsükkel. Mida kiiremini saab toode kasutajate kätte, seda
Lisateave

Nädal XII (Kasutatavus)

Kujutis
Kaheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tulenevalt inimeste suutlikusest mäletada paremini just negatiivset (1) tuleb tunnistada, et olin positiivse näite leidmisel üsna kimpus. Head tarkvara on ometi palju, kuid selle märkamine sedavõrd keerulisem, kuna see on loomulikuks osaks tööprotsessides ning elus üleüldiselt - seda ei pane lihtsalt tähele. Valitud said ka pigem konkreetsemad näited või osad suurematest rakendustest, et postitus mahult ettenähtud piiridesse pigistada. Negatiivne Siin oli mõtteid hulka rohkem, kui positiivsete näidete juures. Näiteks Taltechi ÕIS2, millel puudub (täisfunktsionaalne) mobiili versioon, mistõttu tuleb igale nupule pihta saamiseks lehte suurendada. Või suurem osa Microsofti tooteid eesotsas MS Teams’iga, mis igal kasutuskorral vererõhku kergitab - siin peamiseks põhjuseks halb toetus mitmele paralleelselt kasutatavale töökontole (2), millena kvalifitseerub nii kooli kui ka tööal
Lisateave