Nädal III (uue meedia mõju traditsioonilisele)



Kolmanda nädala postituse eesmärgiks oli analüüsida uue meedia mõju traditsioonilisele ning tuua välja üks positiivne ning üks negatiivne kasutegur. Positiivseks mõjuteguriks sai valitud uue meedia olemine infoallikaks traditsioonilisele ning negatiivseks halva informatsiooni üleküllus.

Uus meedia on muutnud info interaktiivsemaks ning kiiremini kättesaadavamaks. Ning seda ka traditsioonilise meedia jaoks. Nimelt on uus meedia traditsioonilise jaoks infoallikaks niisamuti, nagu ta seda on keskmise meediatarbija jaoks. Nii võivad traditsioonilise meedia esindajad saada infot näiteks poliitikute verifitseeritud Twitteri kontode kaudu, läbi sotsiaalmeedia voogedastust otse sündmuspaigalt või otsides internetist toetavat lisamaterjali. Olgugi, et sellest ning puudulikust faktikontrollist tulenevalt võidakse ka reha otsa astuda, nagu seda tegi alles möödunud nädalal Eesti kollane ajakirjandus, teatades ekslikult ühest säutsust lähtuvalt teater Vanemuise näitleja Karol Kuntseli surmast, on üldiselt tegemist siiski positiivse nähtusega (1). See võimaldab traditsioonilisel meedial mitte ainult kiiremini reageerida, vaid pakkuda oma publikule mitmekesisemat ning uue meediaga paremini konkureerivat sisu. Info ei pea aga piirduma vaid materjaliga, mida uus meedia toota aitab. Kuna erinevalt traditsioonilisest meediast ei ole uue meedia puhul info ühesuunaline, siis on läbi viimase vahendite võimalik saada ka kiiremat ning otsesemat tagasisidet, mis võimaldab avalikku arvamust arvesse võttes traditsioonilise meedia ressursikasutust paremini optimeerida ning juhtida.

Negatiivse mõjuna võiks tuua informatsiooni ülekülluse, või õigemini - halva informatsiooni ülekülluse. Probleemile aitab kaasa traditsioonilise meedia publiku ning rahavoogude kahanemine (2), mistõttu mitmed väljaanded on sunnitud sotsiaalmeedia ning teiste tasuta kanalitega konkureerimiseks oma digitaalsed teisikud pay-wall’i taha sulgema. Mis ei ole veel iseenesest probleem, väljaanded tahavad õigustatult raha saada ning see aitab ülal pidada erapooletut ning läbipaistvat ajakirjandust, kuid laiemal üldsusel on raske seda väljaminekut õigustada (või on see lihtsalt piisavalt ebamugav). Niisiis eelistatakse tasuta alternatiive. Seal aga jällegi on faktikontroll kas puudulik või olematu ning seetõttu kipuvad levima valeuudised, mis kinnituskalduvuse ja algoritmide ehitatud meediamullide tõttu kanda kinnitavad. Võidakse ekslikult arvata, et populaarsuse ning usaldusväärsuse vahele võib panna võrdusmärgi. Kuna infot on palju, usaldusväärsena näivate veebilehtede ehitamine aina lihtsam ning vabalt on saadaval mitmed potentsiaalselt kurja alatooniga tehnoloogiad nagu süvavõltsingud ning muud vigurid, on üha keerulisem vääral ning tõesel infol vahet teha ning paratamatult lekivad varem või hiljem mitmed ühiskonda lõhestavad materjalid ka traditsioonilisse meediasse (3).

Kõik kanalid, mida täna nimetame traditsiooniliseks, olid ühel hetkel uued ja murrangulised. Nii on ilmselt ka tulevikus, praegune “uus meedia” saab traditsiooniliseks ning ei jää üle muud, kui kohaneda, leida oma koht ning üritada uusi tehnoloogiaid ning võimalusi kasutada olemasoleva täiustamiseks ning kaitsmiseks.


Allikad:
  1. https://elu24.postimees.ee/7452806/elu24-vabandab-karol-kuntseliga-seotud-valeuudise-parast
  2. https://www.brookings.edu/wp-content/uploads/2016/07/new-media.pdf
  3. https://www.researchgate.net/publication/337644519_The_Emergence_of_Deepfake_Technology_A_Review

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rühmatöö arvustus

Rühmatöö arvustuseks valisin töö pealkirjaga “Küberturvaja töövahendid” (1), kuna küberturve on IT-maailma lahutamatuks osaks ning pakub ka isiklikult rühmatööde teemadest enim huvi. Arvustus on üles ehitatud käsitledes põhiliselt nelja alampunkti, milleks on teemavalik ja vaatenurk, käsitluse põhjalikkus, allikad ja viitamine ning viimaks keel ja vormiline korrektsus. Teemavalik ja vaatenurk Töö koosneb neljast peatükist: sissejuhatus, küberturve ajalugu, pentestijad kui küberturbe osa, küberturve töövahend: honeypot, füüsiline rünne ja selle testimine. Pean tunnistama, et minu hinnangul on valitud teema kas veidi liiga lai, või said said valitud töövahendid ebaproportsionaalselt suure tähelepanu osaliseks. Nimelt on käsitlemata mitmed muud olulised aspektid nagu pahavaratõrje, tulemüür, koolitus ning väljaõpe, autentimis- ja krüpteerimistehnoloogiad jne (2). Käsitletud teemad oleksid võinud olla veidi kokkuvõtlikumad ning seeläbi oleks töösse mahtunud ka mitmed teised olulised kübert
Lisateave

Nädal XI (Arendus- ning ärimudelid)

Üheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Projektiks sai valitud Dropbox ning agiilne (antud juhul peamiselt lean ) arendus- ning freemium /SaaS ärimudel. Arendusmudel Lean arendusmudel taotleb peamiselt järgmist (1): Raiskamise elimineerimine ( eliminate waste ) - arendada vaid seda, mida on koheselt vaja. Kõik, mis ei lisa otseselt väärtust, on raiskamine. Õppimine ( amplify learning ) - mitte leppida esimese lahendusega, vaid proovida variatsioone ning leida neist parim. Võimalikult hilja otsustamine ( decide as late as possible ) - lähitulevik on kindlam, kui kauge ning otsused on kvaliteetsemad, kui nad põhinevad faktidel, mitte spekulatsioonil. Ehitada süsteem paindlikult, et seda oleks vajadusel võimalik lihtsasti muuta. Võimalikult kiire tarne ( deliver as fast as possible ) - disainimise, implementeerimise, mõõtmise ning parenduse tsükkel. Mida kiiremini saab toode kasutajate kätte, seda
Lisateave

Nädal XII (Kasutatavus)

Kujutis
Kaheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tulenevalt inimeste suutlikusest mäletada paremini just negatiivset (1) tuleb tunnistada, et olin positiivse näite leidmisel üsna kimpus. Head tarkvara on ometi palju, kuid selle märkamine sedavõrd keerulisem, kuna see on loomulikuks osaks tööprotsessides ning elus üleüldiselt - seda ei pane lihtsalt tähele. Valitud said ka pigem konkreetsemad näited või osad suurematest rakendustest, et postitus mahult ettenähtud piiridesse pigistada. Negatiivne Siin oli mõtteid hulka rohkem, kui positiivsete näidete juures. Näiteks Taltechi ÕIS2, millel puudub (täisfunktsionaalne) mobiili versioon, mistõttu tuleb igale nupule pihta saamiseks lehte suurendada. Või suurem osa Microsofti tooteid eesotsas MS Teams’iga, mis igal kasutuskorral vererõhku kergitab - siin peamiseks põhjuseks halb toetus mitmele paralleelselt kasutatavale töökontole (2), millena kvalifitseerub nii kooli kui ka tööal
Lisateave