Nädal I (kolm põnevat IT-lahendust)

Esimese nädala postituse eesmärk oli tutvustada kolme põnevat IT-lahendust kolmelt erinevalt aastakümnel. Valituks osutusid 1970ndatest Pretty Good Privacy ehk PGP, 1980ndatest Atari Mindlink ning 2000ndatest Amazon Web Services.

1970ndad - Pretty Good Privacy (PGP)

Phil Zimmermann oli eelmise sajandi lõpus tõenäoliselt üks olulisemaid inimesi krüptomaailmas, kes pooldas tugeva ning vettpidava krüpteerimistehnoloogia kasutuse võimaldamist laiemale avalikkusele. 1991. aastal ehitas ta Pretty Good Privacy, mis tema enda sõnutsi oli mõeldud inimõigusi kaitsvaks tööriistaks ning sõnavabaduse kaitseks. Kuna seda võis kasutada igaüks, oli see heaks tööriistaks näiteks poliitilistele aktivistidele (1). PGP oli kooslus avaliku võtmega ehk asümmeetrilisest ning sümmeetrilisest krüpteerimisest, mis võimaldas elektroonilise side, peamiselt e-mailide, ning failide krüpteerimist (2), kasutades selleks esmalt Phil Zimmermanni enda loodud algoritmi BassOmatic (3) ning hilisemates versioonides RSA, IDEA ning MD5 (4).

Ajal, mil Zimmermann oma lahendusega avalikuks tuli, oli Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi poolt koostatud listis, mis peamiselt koosnes relvadest ning muudest ekspordiks keelatud artiklitest, muuhulgas ka krütpograafia tehnoloogia, mistõttu algatati Zimmermanni vastu uurimine. Enda kaitseks ning PGP parema leviku huvides otsustas ta kogu lähtekoodi avalikustada pabertrükis raamatu kujul, et valitsusel oleks keerulisem eksporti blokeerida või Zimmermanni juriidiliselt vastutusele võtta (5). Tänaseks on PGP-st loodud kaks standardit, OpenPGP (6) ning GnuPG (7) ning sellest on saanud üks enim kasutatavaid tehnoloogiaid e-mailide krüpteerimisel (8).


1980ndad - Atari MindLink

Atari tutvustas esimest korda MindLink mängukontrollerit 1983. aasta CES konverentsil (9). Kuigi Atari reklaammaterjalide põhjal võis eeldada, et MindLink lubab kasutajal konsoolimänge puhtalt mõtte jõul kontrollida ning toimib täiesti käed-vabalt, juhtmeteta, lugedes kasutaja aju elektrilisi impulsse ning edastades neid siis Atari 2600 või 7800 konsoolile (10), oli tegemist siiski pigem peapaelaga, mis tuvastas otsmiku lihaste kokkutõmbumist ning edastas siis signaali infrapuna sensorite abil mängukonsoolile (11).

Atari MindLink pidi turule tulema 1984. aastal, kuid prototüübist asi kaugemale ei jõudnudki. Peamisteks põhjusteks olid kaebused korduvast näolihaste pingutamisest tingitud peavalude aadressil, millest kasutajad kuidagi mööda ei suutnud vaadata (12). Sellest hoolimata võib öelda, et Atari oli omast ajast ees ning innovatiivne, kuna kui arendus ei oleks 1984. aastal seiskunud, oleks järgmiseks arendusetapiks olnud pilgujälgimise tehnoloogia (13), mis tänaseks vaid alles hiljuti peavoolu on jõudnud. Näitena viimastest võib tuua Hololens 2 (14), Magic leap (15) ning Tobii (16).


2000ndad - AWS ja pilvraalindus

Olgugi et pilvraalindus sai võtmesõnaks alles järgmisel kümnendil, said nurgakivid laotud 2002. aastal, mil Amazon lükkas käima Amazon.com Web Services platvormi, mille üheks olulisemaks osaks oli Amazoni tootekataloogi liides. Selle abil oli arendajatel võimalik Amazoni tooteid ning mitmeid Amazoni featuure oma veebilehtedele lisada (17). Edasine areng tulenes peamiselt ettevõtte enda vajadustest luua tööriistad, et automatiseerida pilvesalvestuse, andmebaaside ning pilvarvutuse infrastruktuuri ülesseadmist Merchant.com platvormi projektide tarvis. (18) Peatselt jõuti järeldusele, et selliste tööriistade järele on nõudlust ka väljaspool Amazoni. AWS-i asus juhtima Andy Jessy ning 2006. aastaks jõuti kahe suurema veebiteenuse, S3 ning EC2 käivitamiseni, millest esimene oli objektipõhine ning skaleeritav pilvsalvestuse süsteem (19) ning teine pakkus paindlikku arvutusvõimsuse kasutust üle võrgu (20).

Tänaseks on konkurentidena AWS-i kõrvale kerkinud Google Cloud, Microsoft Azure ning mitmed teised, kuid just AWS ning Amazon olid teerajajaks pilvarvutuse, serverite virtualiseerimise ning IaaS (infrastruktuur teenusena) mudeli väljatöötamisel ning tänaseks pakuvad nad enam kui 200 erinevat pilveteenust (21), kusjuures nende klientideks on nii idufirmad kui ka suurkorporatsioonid nagu SAP ja Sony (22). Pilveraalindus aitab abstraheerida kõik, mis ei puuduta otseselt rakenduse koodi - ei pea muretsema ei riistvara, hoolduse, vajaliku algkapitali pärast, vaid võimaldab keskenduda eelkõige just oma tootele ning klientidele, seda kõike sealjuures väiksema meeskonnaga. Seepärast on AWS-i laadsed teenused eriti populaarsed just idufirmade juures, võimaldades neil kasvuvaludeta skaleerida, kiiremini prototüüpida ning eksperimenteerida.


Viited:

  1. https://www.philzimmermann.com/EN/essays/WhyIWrotePGP.html

  2. https://datatracker.ietf.org/doc/html/rfc1991

  3. https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/4527189

  4. http://the.earth.li:11371/pgp-faq/faq-appendix1.html

  5. https://www.philzimmermann.com/EN/essays/BookPreface.html

  6. https://www.openpgp.org/

  7. https://gnupg.org/

  8. https://www.philzimmermann.com/EN/background/index.html

  9. http://obligement.free.fr/articles_traduction/summer_ces_1984_en.php

  10. http://www.8-bitcentral.com/blog/2011/mindLink.html

  11. http://www.ataricompendium.com/archives/magazines/enter/enter_sept84.pdf

  12. https://books.google.ee/books?id=TAwNDgAAQBAJ&pg=PA195&lpg=PA195#v=onepage&q&f=false

  13. https://www.atari.io/atari-mindlink/

  14. https://docs.microsoft.com/en-us/windows/mixed-reality/design/eye-tracking

  15. https://developer.magicleap.com/en-us/learn/guides/eye-tracking-tutorial-unity

  16. https://www.tobii.com/

  17. https://press.aboutamazon.com/news-releases/news-release-details/amazoncom-launches-web-services

  18. https://www.hbs.edu/forum-for-growth-and-innovation/podcasts/disruptive-voice/Pages/podcast-details.aspx?episode=15834284

  19. https://press.aboutamazon.com/news-releases/news-release-details/amazon-web-services-launches-amazon-s3-simple-storage-service

  20. https://aws.amazon.com/about-aws/whats-new/2006/08/24/announcing-amazon-elastic-compute-cloud-amazon-ec2---beta/

  21. https://aws.amazon.com/what-is-aws/

  22. https://finance.yahoo.com/news/15-biggest-companies-aws-011011152.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rühmatöö arvustus

Rühmatöö arvustuseks valisin töö pealkirjaga “Küberturvaja töövahendid” (1), kuna küberturve on IT-maailma lahutamatuks osaks ning pakub ka isiklikult rühmatööde teemadest enim huvi. Arvustus on üles ehitatud käsitledes põhiliselt nelja alampunkti, milleks on teemavalik ja vaatenurk, käsitluse põhjalikkus, allikad ja viitamine ning viimaks keel ja vormiline korrektsus. Teemavalik ja vaatenurk Töö koosneb neljast peatükist: sissejuhatus, küberturve ajalugu, pentestijad kui küberturbe osa, küberturve töövahend: honeypot, füüsiline rünne ja selle testimine. Pean tunnistama, et minu hinnangul on valitud teema kas veidi liiga lai, või said said valitud töövahendid ebaproportsionaalselt suure tähelepanu osaliseks. Nimelt on käsitlemata mitmed muud olulised aspektid nagu pahavaratõrje, tulemüür, koolitus ning väljaõpe, autentimis- ja krüpteerimistehnoloogiad jne (2). Käsitletud teemad oleksid võinud olla veidi kokkuvõtlikumad ning seeläbi oleks töösse mahtunud ka mitmed teised olulised kübert
Lisateave

Nädal XI (Arendus- ning ärimudelid)

Üheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Projektiks sai valitud Dropbox ning agiilne (antud juhul peamiselt lean ) arendus- ning freemium /SaaS ärimudel. Arendusmudel Lean arendusmudel taotleb peamiselt järgmist (1): Raiskamise elimineerimine ( eliminate waste ) - arendada vaid seda, mida on koheselt vaja. Kõik, mis ei lisa otseselt väärtust, on raiskamine. Õppimine ( amplify learning ) - mitte leppida esimese lahendusega, vaid proovida variatsioone ning leida neist parim. Võimalikult hilja otsustamine ( decide as late as possible ) - lähitulevik on kindlam, kui kauge ning otsused on kvaliteetsemad, kui nad põhinevad faktidel, mitte spekulatsioonil. Ehitada süsteem paindlikult, et seda oleks vajadusel võimalik lihtsasti muuta. Võimalikult kiire tarne ( deliver as fast as possible ) - disainimise, implementeerimise, mõõtmise ning parenduse tsükkel. Mida kiiremini saab toode kasutajate kätte, seda
Lisateave

Nädal XII (Kasutatavus)

Kujutis
Kaheteistkümnenda nädala postituse eesmärgiks oli tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tulenevalt inimeste suutlikusest mäletada paremini just negatiivset (1) tuleb tunnistada, et olin positiivse näite leidmisel üsna kimpus. Head tarkvara on ometi palju, kuid selle märkamine sedavõrd keerulisem, kuna see on loomulikuks osaks tööprotsessides ning elus üleüldiselt - seda ei pane lihtsalt tähele. Valitud said ka pigem konkreetsemad näited või osad suurematest rakendustest, et postitus mahult ettenähtud piiridesse pigistada. Negatiivne Siin oli mõtteid hulka rohkem, kui positiivsete näidete juures. Näiteks Taltechi ÕIS2, millel puudub (täisfunktsionaalne) mobiili versioon, mistõttu tuleb igale nupule pihta saamiseks lehte suurendada. Või suurem osa Microsofti tooteid eesotsas MS Teams’iga, mis igal kasutuskorral vererõhku kergitab - siin peamiseks põhjuseks halb toetus mitmele paralleelselt kasutatavale töökontole (2), millena kvalifitseerub nii kooli kui ka tööal
Lisateave